Sõidutehnika – lihtsad manöövrid, mis võivad paljudele autojuhtidele probleeme tekitada

Iga juht peaks aeg ajalt mõtlema, kas tema sõidutehnika on korrektne. Hea mõte on analüüsimist alustada pealtnäha kõige lihtsamatest manöövritest, näiteks pidurdamine, kurvide võtmine ja lompide läbimine.

Õige sõidutehnika kurvide võtmiseks

Võib tunduda, et kurvide läbimine on midagi täiesti triviaalset. Kahjuks põhjustab see probleeme paljudele juhtidele. Seda seetõttu, et halvad harjumused on õpilastele sisse harjutatud juba enne sõidueksamiks ettevalmistumist.

Sõidutehnika, mida kasutatakse sõidutundides, keskendub põhiliselt aeglasele monotoonsele sõidustiilile esimeses käigus ja sõiduraja keskosas. Manöövrid tegelikus liikluses on täiesti erinevad. Kurvide võtmise õige tehnika põhineb kahel põhitalal.

 

 

Esimene neist on õige kiirus. Enne pöörete sooritamist tuleb sõidukiirust vähendada vastavalt kehtivatele kiirusepiirangutele ja teeoludele. Arvesse tuleb võtta ilmastikuolusid, mis mõjutavad teekatte tingimusi – näiteks vihm, lumi, võimalik must jää ja teised liiklejad.

Teine element on õige kurss. Kurvile lähenedes peaksime liikuma sõiduraja keskelt selle välisküljele. Kurvi võtmise ajal on soovitatav hoida konkreetse sõiduraja sisekülje lähedusse. Manöövri lõpus peaksime taaskord sõitma sõiduraja välisküljel. See tähendab, et kui tee pöörab paremale, alustame manööverdamist oma sõiduraja vasakult küljelt, kurvi keskosas hoiame paremasse serva ning manöövri lõpuks oleme jälle vasakul.

Kindlasti tuleb kurvi võtmise ajal hoida mõlemat kätt roolirattal ning käiku sees. Vabakäigul sõitmine on taolises olukorras vastuvõetamatu.

Sõidutehnika lompide läbimiseks pärast tormi

Tiheda vihmasaju tagajärjeks võivad olla suured üleujutused, mis katavad ka hästi konstrueeritud teid. Juhul, kui me ei saa oodata vee alanemist, peame meeles pidama allpool välja toodud sõidutehnika reegleid.

Ennekõike peaksime välja selgitama, kui sügav on konkreetne lomp, millest me kavatseme läbi sõita. Võrdluspunktideks sobivad nii liiklusmärgid, kõnniteed, äärekivid kui ka trammirööpad. Loomulikult võime sügavast veest läbi sõita vaid siis, kui vesi üleujutuse kõige sügavamas punktis ei suuda tungida meie sõiduki sisemusse.

Sügav vesi võib põhjustada mitmeid kahjustusi. Nende ulatus varieerub kõvasti – triviaalsetest esteetilistest probleemidest kuni tõsiste elektrooniliste riketeni. Juhul, kui tekib kahtlusi vee sügavuse osas, on kõige mõistlikum ots ringi keerata ja leida alternatiivne marsruut. Samas leidub alati hulljulgeid autojuhte, kes on piisavalt vaprad, et lompidest pikemalt mõtlemata läbi sõita. See võib anda teatud ettekujutuse, milline on taolise manöövri õnnestumise tõenäosus.

Juhul, kui otsustate riskida lombist läbi sõitmisega, on põhiline hoida õiget sõidukiirust. Veest tuleb läbi sõita aeglaselt, kuid sujuvalt. Aeglaselt, kuna see vähendab vee toimet ratastele ja sujuvalt, et vältida mootor väljasuremist.

Enne, kui me alustame veest läbi sõitmist, peame veenduma, et vastassuunast ei tule ühtegi teist sõidukit. Seda seetõttu, et sügavast lombist läbi sõites tekitab teine sõiduk tugeva laine, mis võib meie auto üle ujutada.

Kuidas korrektselt pidurdada?

Nõuetekohane sõidutehnika sisaldab ka oskust korralikult pidurdada. Meie kompetentsus konkreetses aspektis sõltub suuresti sellest, kas me hoiame ohutut kaugust eesolevatest sõidukitest. Juhul, kui hoiame korrektset pikivahet, on meil peaaegu alati piisavalt aega pidurdamiseks. Miks peaaegu alati?

Kahjuks juhtub üsna sageli, et piisavalt suure vahekauguse korral üritavad teised autojuhid ennast meie ja eesoleva sõiduki vahele suruda. Selle üle ei ole meil mingit kontrolli – me saame vaid loota, et Eesti liikluskultuur kunagi tulevikus paraneb. Kuid pöördume tagasi õige kauguse juurde.

Õige pikivahe (kaugus eesolevast sõidukist) väljaspool asustatud piirkonda on 2 sekundit või 3, kui ilmastikutingimused on halvad. Kuidas mõõta sekundeid? Näiteks kasutades liiklusmärke. Alates hetkest, mil meie ees olev sõiduk konkreetsest märgist möödub, loeme, mitu sekundit kulub enne, kui meie samast märgist mööda sõidame. Kui oleme veendume, et hoiame teiste autojuhtidega õiget pikivahet, võime piduripedaali kasutada mitte ainult pidurdamiseks, vaid ka oma kavatsustest teada andmiseks.

Juhul, kui arvame, et peame peatselt kiirust vähendama või pidurdama, asetame jala õrnalt piduripedaalile. See aktiveerib meie sõiduki pidurituled, mis omakorda hoiatab teisi liiklejaid. Sellega vähendame riski, et keegi meile pidurdamise ajal tagant sisse sõidab.

Pidurdamise järgmine etapp on piduripedaali järk-järguline allasurumine, mistõttu auto hakkab kiirust kaotama. Me jätkame piduripedaali vajutamist seni, kuni oleme kindlad, et auto suudab takistuse ees piisavalt kiiresti peatuda. Pidurdamise lõpetamisel ei tohi jalga piduripedaalilt liiga kiiresti eemaldada.

Mis juhtub hädapidurdamise korral? Kuidas pidurdada piisavalt kiiresti, et mitte tabada eesolevat sõidukit, kuid samas piisavalt tugevasti, et vältida tagant sissesõitu? Soovitatav on pidurdusjõudu korrigeerida nii, et distants eesoleva sõidukiga on fikseeritud – see ei suurene ega vähene.