Chiptuning. Kas lihtne viis võimsuse suurendamiseks või mootori rikkumiseks?

Sa unistad oma auto võimsuse tõstmisest, kuid samas ei soovi vähendada erinevate komponentide vastupidavust ega taha kütuse eest rohkem maksta? Juhul, kui vastus kõigile ülaltoodud küsimustele on “jah”, peaksid arvatavasti kaaluma elektroonilist tuunimist.

Krzysztof on 2007. aasta Audi A4 B7 Avant 2.0 TDI omanik. Tema auto ületas hiljuti 300 000 kilomeetri piiri ja teenib teda ikka veel usaldusväärselt. Tavaliselt ei oleks selles midagi ebatavalist, kuid üllatav on fakt, et Krzysztof otsustas pärast 150 000 km läbimist oma sõiduki mootori võimsust elektrooniliselt tõsta. Väike muudatus juhtmooduli tabelites ja minimaalne laadimisrõhu (vaid 0,1 baari) tõus tõstis mootori võimsust testkatsel 30 kW võrra (140 kW asemel 170 kW), ning pöördemomenti 56 Nm võrra (320 Nm asemel 376 Nm).

Kütusekulu vähenes samuti mõnevõrra – umbes 0,5 l/100 km. Pärast vastavate muudatuste tegemist on ta läbinud rohkem kui 150 000 km ning ei ole ühtegi märki sellest, et mootori või teiste komponentide kestus on tavapärasest lühem – kindlasti vajab turbolaadur pärast 250 000 kilomeetrit uuendamist, kuid seda tüüpi läbisõidu juures pole see midagi üllatavat. Sidur, hooratas ning ülejäänud mootori seadmed on endiselt originaalid ja ei näita kulumismärke.

Elektrooniline tuunimine on viimastel aastatel muutunud väga populaarseks. Teisest küljest on sellel nii mitmeid vastaseid kui ka pooldajaid. Taolise lahenduse vastased väidavad, et vastavalt kohandamata mootori võimsuse suurenemine võib põhjustada rohkem kahju kui kasu ning ettenähtust kõrgem koormus tähendab teatud elementide kiiremat kulumist.

Milline on aga tõde?

Kindlasti on igal tehases toodetud mootoril oma ettenähtud võimsuse reserv. Vastasel juhul oleks nende kestus väga madal. Lisaks selle müüakse mitmeid mudeleid erinevate võimsustega – näiteks võib 3. seeria BMW kaheliitrise diiselmootoriga saavutada 116 kW (316d versioon) või 190 kW (320d versioon). Muidugi erinevad teatud sõidukiga kaasnevad seadmed (turbolaadur, tõhusam sissepritse), kuid tegemist ei ole siiski täiesti erineva üksusega. Tootjate jaoks on väga mugav luua mootor, mida on võimalik valmistada mitmes erinevas variandis, sest siis saavad nad jõudluse eest nõuda kõrget lisatasu.

Lisaks, teatud riikides põhinevad autokindlustuse hinnad mootori võimsusel – seepärast hakatakse mootoreid juba tootmisfaasis “kunstlikult lämmatama“. Diiselmootoreid mainisime me sihipäraselt – just need suudavad seda tüüpi protseduuridega kõige paremini kohaneda, seega on nende võimsust kõige lihtsam tõsta. Juhul, kui tegemist on aspireeritud mootoriga, ei tohiks loota võimsuse märgatavale kasvule (üle 10%). Parimal juhul võivad sellisel muudatused tuua kaasa väikesed eelised – pöörete arvu languse maksimaalsel jõudlusel ja minimaalse kütusetarbimise vähenemise.

Miks see nii on?

Selgub, et ülelaadega mootorite puhul on võimalik muuta rohkem parameetreid, nende seas: kütuse doseerimine, ajastus ja süüde (diislikütuse sissepritse), ülelaadimisrõhk ja maksimaalne lubatud mootorikiirus.
Enne tarkvara vahetamist on vaja hoolikalt kontrollida auto tehnilist seisukorda. Võib selguda, et võimsuse puudumine, mis meid nii väga häirib, tuleneb mingisugusest rikkest – näiteks kahjustatud pritsid, kulunud turbolaadur, lekkiv sisselasketorustik, kahjustatud kulumõõtur või ummistunud katalüüsmuundur. Alles pärast kõigi puuduste kõrvaldamist ja tehnilise seiskorra kontrollimist võime töödega alustada.

Modifikatsioonid

Elektroonilise häälestuse kunst koosneb muudatuste täpsest sobitamisest, sest auto erinevad üksused ja komponendid ei tohi olla ülekoormatud. Kogenud mehaanik teab, kui vastupidavad on auto erinevad elemendid ning oskab vajalikke muudatusi läbi viia maksimaalset jõudlust silmas pidades, komponentide mehaanilisi piire ületamata.

Võimsuse hooletu tõstmine ilma vastava kontrollita võib kiiresti kaasa tuua tõsised rikked – kahjustatud turbolaaduri või isegi plahvatava mootori! Just seetõttu tuleb kõik komponendid reguleerida mootori katsestendil. See on koht, kus korrektselt kalibreeritud seadmed jälgivad regulaarselt jõudluse ja pöördemomendi suurenemist ning aitavad saavutada kindlaid parameetreid.

Elektroonilisi modifikatsioone on kahte tüüpi – esimene on nn “powerbox“, mis ühendatakse auto elektripaigaldistega, kuid selle käigus ei muudeta mootori kontrolleri tehaseseadistusi. Seda lahendust kasutatakse enamasti uute autode puhul, millel on kehtiv garantii, sest tehaseseadete muutmine on vastuolus garantiitingimustega.

Näiteks saab sõiduki kasutaja powerboxi eemaldada enne, kui see vastava tootja esindusse viiakse, mis muudab modifikatsiooni tuvastamise võimatuks. Teist tüüpi modifikatsioonid hõlmavad uue tarkvara paigaldamist otse mootori kontrollerisse, enamasti läbi OBD-liidese. Sellisel viisil on võimalik uut programmi täielikult kohandada vastavalt auto tehnilisele seisundile, võttes arvesse kõigi komponentide kulumist.

Diiselmootor – mootor mida ei ole vaja karta

Elektrooniliste modifikatsioonide tegemisel on väga oluline, et kõik tööd viiakse läbi pädeva spetsialisti poolt. Peaksime vältima teenusepakkujaid, kes ei pööra tähelepanu põhjalikule tehnilisele ülevaatusele ja ei kontrolli mootorit katsestendil.

Hea mainega ettevõtted pakuvad üksikasjalikku ülevaadet läbiviidavate muudatuste ulatusest ning annavad tehtud töödele ka vastava garantii. Mootori katsestendil tuleks tähelepanu pöörata õhutemperatuuri ja atmosfäärirõhuga seotud parameetritele. Need peaksid võimalikult täpselt jäljendama reaalseid sõidutingimusi. Vastasel juhul võivad ka mõõtmistulemused tavatingimustest tunduvalt erineda.

Järeldus

Chiptuning ei ole kindlasti midagi hirmuäratavat ning tegelikult on see enamikul juhtudest sobiv lahendus – välja arvatud mehaaniliselt kontrollitud sissepritsesüsteemiga autode puhul. Enne sellist protseduuri tuleb väga hoolikalt kontrollida sõiduki tehnilist seisukorda, eemaldada kõik tõrked ja leida usaldusväärne teenusepakkuja, kellel on rohkelt kogemusi sellist tüüpi modifikatsioonide läbiviimisel.

Seisa vastu kiusatusele natukene raha kokku hoida või minna kergema vastupanu teed. Sellised otseteed võivad tulevikus kalliks maksma minna.

Summary